SK

Prindi

SK Aastakonverentsil vaadati autentimislahenduste tulevikku

12.11.2021

Esimest korda hübriidvormis toimunud SK ID Solutionsi Aastakonverentsil anti ülevaade nii SK kui viimase aasta eID arengutest, analüüsiti inimese ja arvuti ühendamise võimalusi ning räägiti digitaalsest eurost ja uutest ründevektoritest.

Rahvusvahelise aastakonverentsi avakõnes andsid SK juhatuse liikmed Kalev Pihl ja Liisa Lukin ülevaate SK arengutest viimase 12 kuu jooksul. Selle aja jooksul on kasvanud nii SK meeskond, klientide ja kasutajate hulk kui ka transaktsioonide arv. 

„Viimase aasta jooksul liitus meie rahvusvahelise meeskonnaga kümne uut talenti ning nüüd töötame kolmes riigis 70 inimesega selle nimel, et ettevõtted ja nende kliendid saaksid digitaalset ajastut probleemitult nautida. Meie kasv on toimunud koos uute kasutajate liitumisega – praeguseks kasutab meie teenuseid juba neli miljonit inimest 21 riigis. Seega aitab üks meie töötaja 57 000 inimesel digiasju muretult ajada,“ ütles SK ID Solutionsi juhatuse liige Liisa Lukin.

Juubeliaastal vaatasime tagasi ka 20 eelnevale aastale ning intervjueerisime SK varasemaid juhte Kalle Tarieni ja Ain Järve. Intervjuud koos Pihla ja Lukini ettekandega on siin.

Vilniuse ülikooli neuroteaduste doktor Urte Neniskyte andis põneva ülevaate teadussaavutustest ja tehnoloogiast, mida kasutatakse inimeste tõhusamaks muutmiseks – alates prillidest ja kuuldeaparaatidest kuni proteeside ja ajuimplantaatideni. 

Teine peaesineja, Läti Panga nõukogu liige Zita Zarina, rääkis kiiresti muutuvast pangandussektorist ja selle reguleerimisvajadusest Euroopa Liidus, fintechi arengutest ning digitaalsest eurost. Zarina sõnul on finantssektori reguleerimise eesmärk hoida süsteemi stabiilsust, vältida uute ja süsteemsete riskide teket, suurendada fintechi kasvu ja efektiivsust ning kaitsta tarbijaid. Kuigi regulaatori vaatenurgast on keskkond muutunud, ei ole finantsteenused samaväärset arengut läbi teinud – raha, kuigi virtuaalne, on endiselt olemas; ka maksed on endised, kuigi need on kiiremad ja erinevatesse protsessidesse integreeritud; ka laenud ja finantseerimine, isegi kui need põhinevad krüpotrahal, eksisteerivad põhimõtteliselt endisel viisil; samuti on endiselt olemas vajadus infrastruktuuri järgi ja ka erinevate varadega kauplemine toimub paljuski tuttavalt moel, kuigi seda toetab nüüd tehisintellekt. Fintechi arengutest Läti Panga vaatenurgast saab täpsemalt teada siit.

Andrew Roberts TalTechist rääkis uutest õngitsusrünnetest, kuidas ja miks inimesed nende ohvriks langevad ning kuidas organisatsioonid nendega võitlevad. Roberts analüüsis oma ettekandes ka Eesti elanike vastu toime pandud rünnakuid ja hoiatas, et phishing on pidev oht, mitte hooajaline tegevus.

Järgmine SK Aastakonverents toimub 3. novembril 2022. aastal.